ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kahekõne: Tiit Meren jaTiiu Kirsipuu

Saada link

Media

Sarja pealkiri: Kahekõne
Osa nr.: 56
Kestus: 00:53:59
Indeks: 2011-002695-0056
Režissöör: Selirand Elo
Esmaeeter: 03.02.2011
Kategooria: Elu → arvamussaade elust
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea
00:00:16 Stuudio, stj Indrek Treufeldt (kpl, subt) tutvustab saatekülalist - Tiit Meren (Taastava Kirurgia Kliiniku kõrgema kategooria kardiovaskulaarkirurg, Eesti Vabariigi 93. aastapäeva puhul teenetemärgi saaja)
00:00:45 Kirurgi ja intervjueerija töö võrdlus - töö nagu köiel kõndimine, võib alla sadada. T. Meren (kpl, subt) kirurgi vastutusest, riskide vastuvõtmisest. T.M. - kui töö sobib, siis me naudime seda nö köie peal käimist.
00:01:47 Stj rasketest situatsioonidest operatsioonil, kus kirurgi mõistus ja oskused üle ei käi. T.Meren üllatavast momendist nõukogude ajal Šveitsis stažeerimas olles - muusika operatsioonitoas, külmrahulikud kirurgid. T.M. - hea professionaal libiseb raskusest üle, halb hakkab emotsioneerima.
00:03:04 Kirurg ja rutiin. T.Meren - kui kirurg on rutiinis, on ta ohutu patsiendile.
00:03:45 Operatsiooni pikkus? T.Meren - see algab patsiendiga esmakohtumisel - patsiendi probleemi lahenduse, selle teostuse väljamõtlemine. TM päevas mitmete operatsioonide puhul kiire ümbermõtlemisest, üllatusmomentidest operatsioonil - selleks on vajalik hea närvikava.
00:05:08 Inimkeha. T. Meren - iga inimene on individuaalne olevus, erinev teistest.
00:05:33 Stj - kuidas vaatate seriaali-kirurgide tegemisi? T. Meren - kui tehakse midagi, mida tegelikus elus ei tehta, see kriibib hinge, aga on ka üllatav, kui hästi näitlejad matkivad meie tööd.
00:06:25 Stj - kas dr. House pakub teile huvi? T. Meren - oivaline.
00:06:30 Stj - on dr House tõsiseltvõetav kirurg? T. Meren - tavaelus peab kirurg end rohkem talitsema. House on nii hea improvisaator, et seda on nauditav vaadata. Patsient lepib hea professionaaliga, isegi kui ta on ekstravagantne.
00:07:17 Stj - kuidas suhtute filmi "Pearl Harbor"? T. Meren - väga hea õppefilm, kirjeldab lahingust toodud haavatute jaotamist jms.
00:08:44 Stj - kuidas Afganistanis haavatute jaotamine käis? T. Meren - juba enne, kui haavatud kanderaamiga haiglasse sisse sõidavad ja uksel näed neid, toimub peas kiirselekteerimine - mida, kuidas, kuhu ...
00:09:46 Stj - kas ravisite Afganistanis kõiki patsiente? T. Meren - jah, Briti haiglas Camp Bastionis oli 25% Nato sõdalasi ja 75% kohalikke elanikke ja sõdureid ja nad kõik said võrdse kohtlemise.
00:10:15 Stj - patsient võis olla ka vaenlane? T. Meren - mitte ainult võis, vaid olid ka sõjavangid. Tsiviilelanikel ja talibanidel erinevad käitumised, see on eraldi teema. TM talibanide kohtlemisest haiglas.
00:10:53 Stj - talibanidel seoti haiglas silmad kinni? T. Meren - neisse suhtuti väga humaanselt ja see oli kohalike julgeoleku pärast. Pantvangist patsiendid, kes nägid personali, afgaanist tõlke, võisid pärast selle kõik talibanidele ära rääkida.
00:12:04 Stj - kui turvaliselt tundsite end arstina Afganistanis? T. Meren - britid teevad eelnevalt hea treeningprogrammi. Camp Bastioni haiglas on turvaline - keset kõrbe..
00:13:01 Stj - Afganistani tüüpilised juhtumid on plahvatused? T. Meren - mitte ainult, on ka improviseeritud lõhkekehad, omavaheline laskmine - sihilik, et kohalikud saaksid pihta, et Al Jazeera saaks näidata, mida Nato sõdurid teevad.
00:13:53 Stj - tüüpiline on see, et ihu ja pinnas lüüakse segi? T. Meren - väga-väga segi. Näit pihta saanud inimese luu võib lennata kõrvalseisva inimese sisse ...
00:14:33 Stj - Domodedovo plahvatus - spetsiifiline situatsioon teie kui sõjaväe kirurgi seisukohalt. T. Meren - kui TV üksikuid kaadreid näed, siis automaatselt hakkab professionaalne mõtteviis käima.
00:15:17 Siseruumide plahvatus - hoopis teine kahjustuse iseloom, spetsiifika.
00:15:55 Stj - mida peab teadma arst, kes hakkab sellise juhtumiga tegelema? T. Meren - ta peab põhilistes asjades orienteeruma, et mitte põlve väristada, et kas saab hakkama.
00:17:02 Stj - kuidas Eestis sellise professionaalsusega on? T. Meren eestlaste kogemuste saamisest sõjaolukorrast ja tänu brittidele, kes lasid eestlase ka nö kirurgilise piruka juurde.
00:18:26 Stj - kõlab karmilt, aga see on suurepärane treening. Subt - Täna saates: Tiit Meren, kirurg. TM - selliselt kõige rohkem õpitakse.
00:19:17 Stj - aga kas meie kirurgide Afaganistani minek on üldse seaduslik? T. Meren - britid olid džentelmenid, meie aga initsiatiivikad ja nii lasti mind lõpuks opereerima, viimasel õhtul enne Afganistanist äratulekut küsiti, kas see oli seaduslik... Kuid nüüd, sel kevadel läheb Eesti kirurgiline meeskond Afganistani brittide poolt litsenseerituna, seaduslikult, võrdselt brittidega.
00:21:35 Stj - kuidas on Eestis sõja- ja katastroofmeditsiini akadeemilise õppega? T. Meren - TÜ ja Kaitseväe Kõrgem õppeasutus pingutab selle nimel. Praegu toome vajalikku teavet Afganistanist, Inglismaalt, briti kolleegid käivad Kaitseministeeriumi loal Tartus õpetamas.
00:22:40 Afganistanist saadud kogemuste kasutamisest Taastava Kirurgia Kliinikus.
00:24:27 Stj - teie spetsialiteet on veresoontekirurgia, mida see tähendab? T. Meren - kogu keha on täis veresooni, kui nendega midagi juhtub, on see veresoontekirurgi parandada - puhastada või panna uued sooned. Subt - Täna saates: Tiit Meren, kirurg.
00:25:36 Kunstveresooned.
00:26:26 Stj - olete asutanud Taastava Kirurgia Kliiniku, töötate seal. Kas on mõtet midagi taastada, kui asi on lootusetu, et mitte teha suuri väljaminekuid, pingutusi? T. Meren - millal on mõtet taastada, millal mitte - see on filosoofiline küsimus. Kui asi on remonditav ja patsient on nõus, siis kirurgid ikka püüavad ...
00:29:25 Stj - olete rahvusvaheline mees, äkki on Eesti teile provintslik? T. Meren - Eesti on mu kodu ja siin tahan ma töötada. See on võrratu kogemus - käia maailmas ringi ja tulla koju. Ja see ei ole provints, vaid minu Eesti.
00:30:38 Stj tänab saatekülalist, lõpetab int
00:30:45 Saatepea
00:30:59 Stuudio, stj tutvustab teist saatekülalist - Tiiu Kirsipuu, skulptor, üks "Tule ja jää pidu" (jääskulptuuridega Hiina uue aasta vastuvõtt) organiseerijatest.
00:31:21 Jääskulptuuridest. Stj - kust saate nii palju jääd? Tiiu Kirsipuu (kpl, subt) - jääd toome Lapimaalt, naturaalne on kõige parem. TK kirjeldab jääd, ka kunstjääd.
00:32:09 Puhta ja paksu jää saamise võimalikkusest Eestist. Eesti ja Lapimaa võimaluste võrdlus.
00:33:18 Stj - jääskulptuur tundub skulptori jaoks tühi töö - jää sulab ära. T. Kirsipuu - jääskulptuur on tunduvalt pikem kui teatrietendus, kontsert ...
00:33:59 Stj - aga Milo Venus on juba 200 aastat Louvre muuseumis. T. Kirsipuu - see oleks õudne kui kõik, mis maailmas tehakse, säiliks igavesti. Mulle isiklikult meeldib jääskulptuuri tegemise protsess. TK kirjeldab seda protsessi.
00:34:59 Lumememme tegemistest.
00:35:13 Kaks jääskulptuuri: "Variatsioonid lumememme teemal".
00:35:31 Stj - olete otsustanud Hiina uue aasta vastuvõtul teha imeliku looma ..? T. Kirsipuu - ise kutsun teda kassjäneseks või jäneskassiks. TK räägib hiina aastate nimedest ja miks ta teeb mõlemad loomad. TK- ta ei ole monstrum.
00:36:42 Debatist kultuuri kohta, kultuuri administratiivsest poolest. T. Kirsipuu - ma ei taha end sellega siduda, ei taha võtta seisukohti, kui ma tea asjadest põhjani.
00:38:30 Skulptori hakkamasaamisest, tellimustest, võrdlus teiste kunstiliikidega. T. Kirsipuu - skulptuur on kummaline, kolmemõõtmeline, seda hinnata ja näha oskavad vähesed. Vaatamine ja nägemine on erinevad asjad. Subt - Täna saates: Tiiu Kirsipuu, skulptor.
00:40:10 Stj - kolmemõõtmeline maailm tungib ellu - filmid. Kuidas see võib muuta meie mõtlemist? T. Kirsipuu - küllap muudab, aga ei tea, kuhu suunas. Ma ei oska seda oma valdkonnaga siduda. TK räägib inimeste erinevast nägemisest, ruumilisest tajust.
00:42:33 T. Kirsipuu skulptuurist "Igavene üliõpilane Juulius".
00:44:13 Stj - skulptor Tauno Kangro käekirjast. T. Kirsipuu - ma ei lähe sellele libedale jääle .. võiksin seda analüüsida, aga ma pigem ei teeks seda.
00:44:37 Tellimustest politikutelt, valitsuselt.
00:45:35 T. Kirsipuu valmistatud Sean Connery büstist - Šoti Klubi tellimus, mis leidis kajastamist India, Ameerika ajakirjanduses. T. Kirsipuu - eelnevalt olen teinud Šoti Klubi tellimusel šoti poeedi Robert Burnsi büsti.
00:47:40 Skulptorite tuntusest. T. Kirsipuu - see on suhteline. Tuntus tuleneb tutvusringkonnast. Skulptorite tuntus pole selline kui näitlejate tuntus, meid tuntakse skulptuuride järgi, ma loodan.
00:48:49 Stj - teie briti liin (ka näit Oscar Wilde ja Eduard Vilde skulptuurid Tartus ja Iirimaal Galway linnas), kas see on tekkinud tahtmatult või kunstlikult? T. Kirsipuu - olen fatalistlik, arvan, et elu juhtumid on saatuse poolt ettemääratud, ettesöödetud. Minu juurde on tellimused ise tulnud.
00:49:44 Stj - on selline seksistlik stamp, et naisel pole ruumilist mõtlemist, ometi on Eestis palju naisskulptoreid.. T. Kirsipuu - ma pole sellisest stambist midagi kuulnud. Sool pole meie ametis mingit tähtsust. TK meeste ja naiste eelistest selles ametis ja "raskest" skulptori tööst.
00:53:16 Stj tänab saatekülalist, lõpetab saate, lõputiitrid, ERR kõll.
Faili nimi: 2011-002695-0056_0001_D10_KAHEKONE.MXF
Indeks: 2011-002695-0056
Kestus: 00:53:59
Registreerimise kuupäev: 01.02.2011
Registreerimise aeg*: 2011-02-01 20:27:00
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse