ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kahekõne: Jüri Toomepuu ja Mai Murdmaa

Saada link

Media

Sarja pealkiri: Kahekõne
Osa nr.: 118
Kestus: 00:52:04
Indeks: 2012-002695-0118
Režissöör: Selirand Elo
Esmaeeter: 17.05.2012
Kategooria: Elu → arvamussaade elust
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea
00:00:16 Stuudio, stj Indrek Treufeldt (kpl, subt) alustab saadet, tutvustab saatekülalist - Jüri Toomepuu (endine poliitik ja sõjaväelane). JT - ..on väga meeldiv teiega siin saates olla.. arvan, et teie olete see, kes teab, mida eesti rahvas tahab küsida..
00:01:01 Stj - teoorias peaks reporter olema nö rahvasaadik ja küsima neid küsimusi, mida rahvas tahab küsida.. Jüri Toomepuu (:01:08: subt, kpl) - ..see teebki asja huvitavaks.
00:01:13 Stj Eesti ajakirjandusest - kas need küsimused, mis on vajalikud, kas need jäävad vahel esitamata? J.Toomepuu - vahel jäävad.. JT Eesti ajakirjandusest.
00:01:41 Eesti ajakirjanduse vabaduse kasutamisest. J.Toomepuu - ..võimulolijad oskavad ajakirjandust paremini kasutada kui need, kes tahavaksid võimumehi võimult ära saada.
00:02:00 Jüri Toomepuuga seonduvast laulust ("..maikuus..."), mida ta kasutas oma valimiskampaanias Eestis.. JT oma valimiskampaaniast.
00:03:12 Jüri Toomepuu siirast, otsesest suhtlusstiilist, mida tollal Eestis polnud.. J.Toomepuu - ..rääkisin seda, millest olin unistanud Eesti jaoks.. rääkisin, et oma haavatuid me maha ei jäta...
00:04:06 Stj - see kõlab dramaatiliselt - oma haavatuid ma maha ei jäta.. J.Toomepuu - mõtlen haavatute all pensionäre, tühja kõhuga magama minevaid lapsi..
00:04:27 Stj - valitsejad ütlevad, et Eesti pole veel saanud nii rikkaks, et vaestele ja nõrkadele toetust jagada. J.Toomepuu - üks selle põhjustest on see, et võrdlemisi jõukad võimumehed tõstavad oma palku ja hüvitisi.. JT sotsiaalsest ebavõrdsusest Eestis.
00:05:01 Stj - milline oleks teie programm, et raha jõuaks õigesse kohta? J.Toomepuu - kõigepealt peaks olema selline demokraatlik valimisseadus, et rahvas saaks tõeliselt valida inimesi, kes neid esindavad.. JT võimulolijate vastutamisest rahva eest..
00:05:55 Stj - ..poliitikas on vaja erakonda, süsteemi.. üksikvõitleja ei saa midagi muuta.. J.Toomepuu - .. süsteem on selliseks tehtud, et üksikkandidaadil pole võimalusi midagi muuta. JT süsteemi vahetamisest.. JT.. rahvas on olnud liiga kannatlik, ta peab ise hakkama aktiivsemalt tegutsema..
00:07:58 Stj võrdleb poliitika tegemist sõjaväe olukorraga..- võitlema peab gruppides, ühise tegutsemisega.. J.Toomepuu - jah, aga süsteem peab olema selline, et kõikidel gruppidel oleks võimalus valituks saada.. JT valijatest Eestis.
00:08:48 Eesti ideaalsest poliitilisest maastikust.. J.Toomepuu - ..erakondi võib olla nii palju kui tahetakse, kõigil peaksid olema võimalused valituks saada.. Riigikokku peaksid pääsema kandidaadid häälte saamise järjekorras.. (:09:19: Täna saates: Jüri Toomepuu). JT presidendi valimisest rahva poolt.
00:10:17 Stj - te ei ole nõus praeguse presidendiga? J.Toomepuu - mitte kõige vähematki.
00:10:19 Stj - teile ei meeldi tema isik? J.Toomepuu presidendi nö härmatamisest.
00:10:37 Stj president Ilvesest - rahvusvaheline mees, suudab väljendada maailmale Eesti taotlusi, peab kauneid ingliskeelseid kõnesid.. J.Toomepuu - oleks kena, kui ta oskaks ka eestikeelseid kõnesid kirjutada, esitada. JT presidendivalimistest rahva poolt..
00:11:25 Väljendist "Toomepuu efekt". JT - sain valimistel üksikkandidaadina nii palju hääli, et sain 4,6 mandaati.. JT talle tundmatute inimeste tema mandaatidega riigikogusse saamisest - polnud sellega nõus.
00:12:20 Stj - ..miks te ei jäänud oma kindlate põhimõtetega siia? J.Toomepuu - ..nägin Riigikogus, et mul polnud mingit võimalust midagi teha (toob näitena tema esitatud seaduseelnõust Eesti alaliste elanike kohta).. JT vene valijate osakaalu suurenemisest, selle tagajärgedest.
00:14:24 J.Toomepuule sümpaatsest jõust Eesti poliitikas.. - kõige sümpaatsemad on need, kes ei taha poliitikat teha, sest meie partokraatlikus poliitikas pole see võimalik.
00:15:12 Stj - ..teeks poliitikavastaste või poliitikavastase partei? J.Toomepuu - hea idee..
00:15:24 Äsjailmunud J.Toomepuu raamatust "Naer on terviseks! Lõbusaid lugusid Eesti käkkikeerajatest.".. Stj - kes on käkkikeeraja? JT käkkikeerajatest Eestis..
00:16:01 Stj - ..raamatus on vähe juttu A.Rüütlist.. kas ta pole käkkikeeraja? J.Toomepuu - mitte just eriti.. Eestil pole vedanud presidentidega alates Pätsist.. aga A.Rüütel näit lubas kutsuda Kadriorgu kaitseliitlased ja oli selle juures, kui andsime neile Kotkaristi tunnistused.. hiljem Meri tühistas need.. JT Meri tühistamise põhjendusest..
00:17:57 Stj A.Rüütlist - .. tema minevik ei tee teda halvemaks ja mitteõigemaks eestlaseks? J.Toomepuu - fakt on see, et ta oli tähtis nomenklatuuri kommunist.. JV tolle aja võimulolijatest kui nö tuulelippudest..
00:19:12 Stj - .. olete näinud Eesti okupeerimist? J.Toomepuu - jah, olin väike poiss, kui vene tankid sisse tulid.. JT oma mälestustest okupatsiooniaegadest.
00:22:22 Stj - kas need teadmised, kogemused on teid eluteel seganud? J.Toomepuu - ..minu isa läks 16-aastaselt vabatahtlikuna Vabadussõtta, ma olin kasvatatud Vabadussõja vaimus.. olin Korea sõjas vabatahtlikuna, arvasin, et mul on kah kommunistidega arveid klaarida..
00:23:21 Stj - ..Eestis napib neid mehi, kes tahaksid kaitseväes töötada.. miks nii? J.Toomepuu - kas sõjaväes läheb halvasti või hästi, see oleneb juhtkonnast.. JT Eesti Kaitseliidust.. sõjaväelaste ülendamisest Eestis.. JT - sõjaväelane ei tohiks ainult oma ülemusele meeldida.. JT räägib oma ammusest ülemusest, kes palus, et talle öeldaks kohe, kui ta midagi lollisti teeb.. JT Eesti mereväest - see on meil kõige hullem (toob näiteid sellest)..
00:26:09 Stj - te räägite karmi juttu, teie uus raamat on karm, kas te ei karda kohtuasju? J.Toomepuu - ei ole karm, raamatus on satiir.. satiir põhineb faktidel, kohtus saaks need asjad klaariks teha. JT kohtuga ähvardustest noormehele, kes paljastas Eesti mereväe..
00:27:10 J.Toomepuu oma tulevasest tõsisest raamatust, mis räägib Eesti kolmest põhiprobleemist - rahvastikuprobleemist, riigi õigusetusest ja riigi kaitsetusest. Räägib pikemalt õigusetusest, toob selle kohta näitena seaduste tegijaid Eestis..
00:30:22 Stj - teie jutt on nii selge, konstruktiivne, miks te ei ole meiega, siin.. Eestis? J.Toomepuu - ma olen teiega.. olen siin, olen eluaeg olnud siin ja jäängi siia..
00:30:43 Stj lõpetab int
00:30:52 Saatepea katke
00:30:58 Stuudio plaan, stj I.Treufeldt tutvustab teist saatekülalist - Mai Murdmaa (ballettmeister, endine baleriin, sellel kevadel lavastab balletti Marimaal)
00:31:19 40 a. Viru varieteed - M.Murdmaa koreograafiast seal.. Mai Murdmaa (:31:44: subt, kpl) - .. see oli mul raha teenimise võimalus.. MM oma tantsuseadetest seal.. MM - ..koreograaf peaks igasuguseid tantsustiile välja mõtlema... lavastasime seal isegi striptiisi (naerab)..
00:32:42 Stj - ..tegite asju, mida hästi teha ei saanud? M.Murmaa - ei-ei.. öeldakse, et poliitikas peab tilkade vahelt läbi pugema, kui sajab vihma.. me "Estonias" saime tilkade vahelt pugeda.. tegime ka kompromisse.. MM "Estonia" edumeelsusest... Estoniast 60-70.ndatel, nö sula ajal.. oma nõukogude balleti vastuvõtmatusest.. oma Moskva õpinguperioodist.. tahtmisest segada pantomiim ja tants, st teha moderntantsu.. oma debüütlavastusest “Ballett-sümfoonia” Estonias ..
00:35:19 Stj - võib olla, kui on keerulisemad olud, siis ollakse otsingulisemad? M.Murdmaa - võib olla.. praegu määrab meie kunsti suuresti kommerts.. Me loome selleks, et teenida raha, aga peletame eemale mõtleva publiku.. MM - peaks kuidagi tasakaalu hoidma.. Orienteerumine ainult kommerthuvidele on kunstivaenulik.. Võib olla pole kaasaegne tants nii arusaamatu, kui sellega tegeleda järjekindlalt, nö kasvatada publikut..
00:37:52 Stj - kuidas on sellega (kaasaegse tantsuga) Marimaal? M.Murdmaa - kaasaegsest tantsust seal ei saa rääkida.. MM Marimaa teatri kunstilisest juhist, tema perspektiivi tajust.. - ta arvab, et ma arendan seal kaasaegset tantsu.. (:38:42: subt- Täna saates: Mai Murdmaa)
00:38:50 Stj - nii et Marimaa leidis teid? M.Murdmaa - leidsime teineteist.. Mul oli seal huvitav olla.. MM Volga regioonist.. sealsest kultuuriministrist ja aseministrist, kes usuvad mari kultuuri ellujäämisesse, arengusse.. Mari teatrist..
00:42:44 M.Murdmaa lavastustest Marimaal - "Carmina Burana", „Catulli Carmina“ ja „Afrodite triumf“ Carl Orffi triloogiast.. MM - "Carmina Burana" ja „Afrodite triumf“ esitatakse ka Birgitta festivalil..
00:44:01 M.Murdmaa Orffi lavastamistest - ma pole suur Orffi austaja.. tegin esimest korda "Carmina Buranat" Frankfurdi festivali tellimisel.. "Afrodite triumf" on neist kõige huvitavam..
00:44:33 M.Murdmaa "Afrodite triumfist" - see on kahe inimese teineteise otsingust, leidmisest.. Suur tähtsus on kooril, antud juhul tantsurühmal, kes kogu tegevust kommenteerib.. MM Marimaa teatri tantsutrupi välisreisidest.. MM oma lavastusest "Carmina Burana" - minul on tehtud see huumoriga.. on elujaatav..
00:47:12 M.Murdmaa koreograafi tööst.. Marimaa teatri kunstilisest juhist, tantsutrupist..
00:50:19 Stj - ..kõigist ei saa koreograafe, teist sai.. M.Murdmaa - õnnetuse pärast ma enam tantsida ei saanud.. MM sisemisest mõtlemisest lavastamisel.. MM- ajapikku tekib see, et sa juba oma vaimus suudad asju paika panna..
00:51:28 Stj I.Trefeldt lõpetab int, saate, lõputiitrid, ETV ident
Faili nimi: 2012-002695-0118_0001_D10_KAHEKONE.MXF
Indeks: 2012-002695-0118
Kestus: 00:52:04
Registreerimise kuupäev: 18.05.2012
Registreerimise aeg*: 2012-05-18 16:30:48
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse