ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kahekõne: Garri Kasparov ja Loona Põtter

Saada link

Media

Sarja pealkiri: Kahekõne
Osa nr.: 114
Kestus: 00:51:44
Indeks: 2012-002695-0114
Režissöör: Selirand Elo
Kategooria: Elu → arvamussaade elust
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea
00:00:16 Stj Indrek Treufeldt (kpl, subt) alustab saadet, tutvustab saatekülalist - Garri Kasparov (maletaja, stj - ..kõigi aegade parim maletaja).
00:00:47 Stj alustab int (INGLISE KEELES) - ...kuidas valmistuda ette malemänguks, mida tähendab mängu algus professionaalsele maletajale? Garri Kasparov :01:04: kpl, subt) - .. tuleb teha mänguplaan vastavalt enda tugevatele ja nõrkadele külgedele, koguda infot vastase kohta, koostada lahinguplaan..
00:01:44 Stj - oletan, et lahinguplaani on teile kui profile lihtsam teha, kuna tunnete kõiki tippmaletajaid? G.Kasparov - ja nemad tunnevad mind.. GK mängija tugevate külgede domineerimise tähtsusest.. Vastaste tugevate ja nõrgemate külgede äratundmisest kui plaani olulisest osast.
00:02:27 Teistest faktoritest väljaspool mängu, psühholoogilisest küljest.
00:03:19 G.Kasparov kuulsaimast, esimesest, pikast matšist Karpoviga (160 päeva, 1984-85), mis algas Kasparovi kaotustega, lõppes aga tema võiduga.
00:05:47 Stj - kas see on midagi inimese täiskasvanuks saamise sarnast? G.Kasparov - arvan, et olin siis juba täiskasvanu.. aga see on iseloomu jaoks otsustav hetk.. tõehetkeni jõudmine.
00:06:11 Stj - kas see tähendab enda määratlemist või valikut? G.Kasparov - ..st pöördepunkti.. GK räägib matšist alates tema kaotusseisust 0:4 või lausa 0:5 täpselt punktide kaupa kuni Nõukogude Liidu ametnikud hakkasid nõudma FIDE presidendilt Florencio Campomaneselt matši lõpetamist (matš katkestati).
00:07:10 Matši katkestamise põhjustest. G.Kasparov - asi polnud selles, et Karpov olnuks füüsiliselt kurnatud, väsinud ehk, aga ta ei talunud psühholoogilist pinget..Nõukogude võimud nägid, et mul on võimalus tulla maailmameistriks, otsustasid minna kindla peale, mis lõppkokkuvõttes töötas Karpovi kahjuks.
00:07:50 Stj - siis te läksite FIDE-ga tülli? G.Kasparov - meil oli ennegi probleeme, aga loomulikult oli ka see pöördepunkt, sest see oli FIDE enda reeglite selge rikkumine.. GK FIDE reeglite järgimisest.
00:08:19 Stj - kas FIDE oli tugevalt Nõukogude Liidu mõju alla? G.Kasparov - jah, aastast 1947, kui NSV Liit FIDE liikmeks sai, oli FIDE nõuk. ametnike mõju all, kuna malet harrastati peamiselt NSV Liidus ja Ida-Euroopas... Pärast väikest keeristormi 90ndatel jõuti ikka vanade reeglite juurde, Nõuk.Liit asendus lihtsalt Venemaaga. FIDE-t on juhtinud ~20 aastat Kirsan Iljumžinov. FIDE on tüüpiline nõukogude aegne Venemaa - korrumpeerunud, seadusi eirav, pigem mingi jõuk.
00:09:54 G.Kasparov Karpovi toetamisest 2010 aastal.. - Karpov väljendas oma soovi muuta olukorda FIDE-s. Arvasin, et ta suudab veenda Venemaa ametnikke loobuma K.Iljumžinovi toetamisest. See ei läinud läbi.. Iljumžinovi valitsemine sarnaneb Putini valitsemisega Venemaal.
00:11:07 G.Kasparov tema praegustest suhetest Karpoviga - pole suhteid, vahel vestleme.. meie iseloomud pole ju põhimõtteliselt muutunud. Karpov on alati olnud süsteemi lemmik.. ta on osa Putini organisatsioonist, duuma saadik.. Soovin talle edu.. Mina olen Putini režiimi vastu.. Aga see ei sega meil kontakti hoida.
00:12:07 Bobby (Robert) Fischerist.. G.Kasparov - pole temaga kohtunud, ei pea end eksperdiks, aga kirjutasin temast raamatu, samuti artikli ajakirjas New York Review of Books.. Arvan, et ta oli liiga endassetõmbunud, ainult malele keskendunud... GK Fischeri alla jäämisest Karpovile - ..ta astus tagasi.. ja oma psühholoogilisest nõrkusest ta enam ei toibunudki.
00:14:04 Stj - kas see pole kõigi tippmaletajate probleem - raske hoida psühholoogilist stabiilsust? G.Kasparov - ei tahaks teha üldistavaid järeldusi.. minul pole probleeme olnud.. Enamik maletšempione on võitlejad.. Asi pole males, vaid inimeses.
00:15:11 Tänapäeva maletajast, Magnus Carlsenist. Stj - olete teda treeninud, juhendanud? G.Kasparov - 2009.aastal tegin temaga kõvasti tööd, usun, et aitasin teda palju.
00:15:41 Stj - ja milline oli teie positsioon hiljem? G.Kasparov - see pole tähtis.. Magnus kasvas suureks ja leidis, et saab iseseisvalt töötada. GK erimeelsusest Carlseniga töötamise asjus.. GK- Uskusin, et Magnus võib muuta malet taas ülemaailmseks mänguks, osaliselt see tal õnnestus.. Arvan, et tal pole sellist tahtmist malemängu nimel võidelda, ta on hea võitleja malelaua taga, aga mängu reklaamimine vajab midagi enamat...
00:16:46 Stj - ..kas te leiate ise andekad mängijad või nad kutsuvad teid? G.Kasparov - ei, ma pole professionaalne treener, Magnuse juhendajaks sain meie ühise saksa sõbra kaudu. GK räägib, miks temast sai Magnuse juhendaja.
00:17:31 Stj - võttes aluseks teie karjääri - kuidas saab treenida, kas treenimine on võimalik? (:17:41: subt- Täna saates: Garri Kasparov) G.Kasparov - juhendamine on alati oluline, see aitab mänguplaani paika panna.. GK juhendamise, meeskonna vajalikkusest, oma meeskonnast ja treenerist, kui oli professionaalne maletaja. GK - on väga oluline, et saaks kellelegi toetuda.
00:18:53 Stj - ..kui küsida, kes on praegu maailmameister, vastus oleks..? G.Kasparov - keegi ei tea vastust.. Asi on FIDE-s - 27 aasta jooksul pole ta muutunud nii, nagu pidanuks, ta pole suutnud luua maailmameistrimatšide süsteemi.. GK male maailmameistrivõistlusest Moskvas, mis algab 10 päeva pärast.. FIDE puudustest MM-i korraldamisel.. suutmatusest muuta tiitlimatš piisavalt väärikaks sündmuseks.
00:20:26 Noorte motivatsiooni puudumisest mängida malet. G.Kasparov - ..kuigi tänu internetile mängitakse maailmas malet üha rohkem, on noortel raske saada elukutselisteks, sest males napib toetajaid.. spordile puudub vajalik infrastruktuur.. Rahvusvahelisel Maleföderatsioonil puudub usaldusväärsus.. GK FIDE presidendi kahtlasest reputatsioonist.
00:21:50 G.Kasparov kohtumisest Eesti lastega - ..tulin nendega simultaani pidama, muidugi oli seal andekaid lapsi.. Male traditsioonid on siin alles.. GK Eesti Maleliidu uuest juhatusest.
00:22:34 Stj - .. Eesti riiklik tegevuskava on väga pingeline, on väga palju teisi tähtsaid teemasid.. G.Kasparov - ..see pole ainult Eesti probleem.. GK male õpetamisest koolides.. Üldise haridussüsteemi muutmise vajalikkusest kogu maailmas, aruteludest selle üle..
00:24:22 Stj demokraatiast ja arutelust - ..kas arutelu annab alati tulemuse? G.Kasparov - kindlasti, arvan, et see on ainus võimalus oma lähenemist muuta. GK toob näitena 20.sajandi ajaloo demokraatiast. GK- ..mingil hetkel tekkis illusioon, et diktaatorlik režiim saab riigi huvisid paremini teenida kui demokraatia - näiteks Venemaal on praegu see mõte väga populaarne.. Kui analüüsida ajaloo õppetunde, näeme nende ideede kummutamist (toob näiteid) .. GK valitsuse ja ühiskonna dialoogi vajalikkusest (toob näitena Venemaa, Putini valitsemise)..
00:26:52 Stj - ehk tõestab nii Venemaa kui Hiina, et demokraatiale leidub alternatiiv? Suures Hiinas demokraatia ju ei toimiks? GK - kust te teate?.. GK toob näitena võrdluseks hoopis Taiwani (kui väikese Hiina), aga kus on demokraatia, turumajandus.. Toob näitena mõlemad Koread - demokraatia ja diktatuuri..GK - ajalugu räägib, et demokraatia võidab alati.
00:28:09 Stj lääne ootustest araabia kevadelt - ..võib olla demokraatia seal pole realistlik? G.Kasparov - ..demokraatia võib tuua võimule inimesed, kes meile ei meeldi. Mida oodata? Näit Liibüal on seljataga 30-40 aastat diktatuuri.. Diktaatorid likvideerivad igasuguse opositsiooni ja nö poliitilises kõrbes jäävad elama ainult maod, rotid, kõige kohanemisvõimelisemad olendid. Ja kui diktatuur kukub, pole kedagi teist, kes võimu võtaks. Ometi usun, et araabia kevadel on positiivne muutus (põhjendab)...
00:30:20 Stj J.Morozovi raamatu "Netiillusioon" peamisest väitest - tehnoloogia annab ka autortaarsetele režiimidele kõik vahendid.. Niisiis on ta tõhus tööriist ka Venemaa riiklikult juhitud meediale (ideoloogia levitamine jms).. G.Kasparov - ..iga inimese leiutis võib töötada nii loomingulisuse kui hävingu heaks.. GK toob näiteid teistest tehnoloogia võimalustest.. Võrdleb sotsiaalvõrgustikest tulenevat muudatuste protsessi esimeste raamatute trükkimisega 15.sajandil, mis viis reformatsioonini... Nimetab perioodi esimesest raamatust Facebookini - "Gutenbergist Zuckerbergini"...
00:32:08 Stj - Gutenbergi galaktika, nagu ütles Marshall McLuhan.. G.Kasparov - jah, nüüd on meil sarnane roll Facebookil. GK Facebookist kui suure keskkonna loojast - ..see loob midagi nii võimsat, mida ükski riik ei suuda hävitada.
00:32:54 G.Kasparovi mõtetest tehnoloogia ja tuleviku arengust.. Stj - ..Te ootate, et revolutsioonid toimuksid ka tehnoloogias.. ütlete, et tehnoloogia on täna liiga vanamoodne. GK - kõik, mis meil on täna, põhineb 1950-70ndate leiutistel. GK tehnoloogia arengust lähiajaloos - .. võib märgata olulist arengu aeglustumist.. Sellel on rohkem tagajärgi, kui keegi arvata oskab, sest see mõjutab majandust, rahandust, poliitikat.. Oleme riskikartlik.. hoiame oma mugavat elu..
00:36:22 Stj - areng siiski toimub, me ostame iga kahe aasta järel uue arvuti. G.Kasparov - aga arvutid on aeglasemaks jäänud... GK statistikast - ..me ostame mitte võimsamaid, kiiremaid, vaid mugavamaid arvuteid.. iPadid jms on väiksema jõudlusega kui sülearvutid.. Mugavus tähendab loobumist uutest tehnoloogiatest.
00:37:12 Stj - ..mille me peaksime leiutama? G.Kasparov - olulised pole asjad, vaid psühholoogilised piirangud... Peame võtma riske. Kui me seda ei tee, siis me trükime lihtsalt raha juurde, püüame kriisiga toime tulla. GK toob näite USA kriisi..
00:38:38 Stj - ..kuidas läheb teie elu Venemaal, turvaliselt? G.Kasparov - suhteliselt, ütleksin, et turvalisemalt kui paljudel poliitikaaktivistidel, keda kuulus nimi ei kaitse... See on paras katsumus, sest režiim läheb karmimaks.. Aga see on osa mängust..
00:39:25 Stj lõpetab int.
00:39:30 Saatepea katke
00:39:36 Stuudio, stj I.Treufeldt tutvustab teist saatekülalist - Loona Põtter (aednik).
00:40:03 Stj - kuidas paistab aednikule viimaste aastate ilm, talvel? Loona Põtter (:40:22: subt, kpl) - ..päris mõnus, sest aedniku kõige suurem vaenlane on lumeta talv. ..lumega talve tõttu on paljud aednikud riskinud istutada ka eksootilisi ja hellemaid taimi..
00:40:51 Stj - aga ometi on olnud ka sellel talvel üsna krõbe. L.Põtter - tihtipeale see külm ei teegi midagi taime pealsele.. kõige rohkem kardab külma taime juur.
00:41:09 Nö kliima soojenemisest.. L.Põtter - .. pigem on kliima soojenemine toonud uue probleemi tuule näol, tuulte tugevus on oluliselt tõusnud.. Taim kardab tuult, tuule külm on teatavasti külmem, kui kraadiklaasil näitav külm.
00:42:07 L.Põtter tuule tekitatud probleemidest ka aia kasutamise seisukohast..
00:43:01 Stj - ..miks inimesed üldse peavad aiast lugu? L.Põtter inimeste tegelemisest aiandusega kõige kiuste.. aiapidamise populaarsusest urbaniseerunud elu keskel.
00:44:06 Stj - ..aed on nagu kasutajaliides, mis seob inimest loodusega. L.Põtter - ..inimene tunneb, et saab kaasa aidata looduse tärkamisele.. Aeda pandud energia saab inimene kuhjaga tagasi..
00:44:48 Stj - .. teie otsustasite minna Hiiumaale, seal on ju aedu niigi.. L.Põtter - ..kui sul on loodusest puud ja lilled ümberringi, siis suurt vajadust aia järele polegi. LP aiapidamisest maal.. Hiiumaale elama minemisest.
00:45:52 L.Põtter sellest, kuidas tema aiandushobist töö sai.. - esimeseks sammuks oli aianduskool Räpinas..
00:46:04 Räpina Aianduskooli raskest sissesaamisest. L.Põtter - kui mina sinna läksin, oli konkurss, 4 või 5 inimest ühele kohale.. Praegu on koolis loodud tasulised õppegrupid neile, kes tahavad hobi korras aiandust õppida, et nad ei jääks ukse taha.
00:46:32 Õpilaste hulgast aianduskoolis. L.Põtter - olen kuulnud, et kõik grupid on täis. Õpilaste puuduse üle koolid ei kurda, kes tegelevad maastiku ehitamise õpetamisega.
00:46:41 Moest ja trendidest aianduses. L.Põtter - aianduses juurduvad trendid aeglasemalt, sest tulemus ei tule ju kohe.. Tänapäeva trendiks on saamas isetegemine.. LP iluaiandusest - aed peab olema ka praktiline, aias peab kasvama ka söödavaid taimi..
00:48:02 Aia ärarikkumisest. L.Põtter - aeda on väga lihtne ära rikkuda.. (:48:18: subt - Täna saates: Loona Põtter) Ilu on küll igaühe silmades. Kõige suurem aia ära rikkumine on see, kui jätad ta unarusse.
00:48:37 Stj - hool ja hoolsus on ikka kuidagiviisi ilusad? L.Põtter - jah, iga hoolitsetud aed on ilus aed.
00:48:45 Stj - me räägime - jaapani aed, prantsuse aed.. kas saab kuidagi iseloomustada eesti aeda? L.Põtter - tundub, et eesti aed on segu teistest aedadest, eesti aedades on kõik stiilid esindatud, neid segatakse julgelt.. Eesti aedades kasvatatakse rohkem tarbetaimi.
00:49:32 Stj - paljud teevad aeda, et sulgeda ennast välisest maailmast või varjata seda, mis toimub kodus. Kuidas sellesse suhtuda? L.Põtter - aed on väga mõnus pelgupaik, juba vanad hiinlased tegid aiad mediteerimise kohaks.. LP maailmast eraldatud aiast kui eesmärgist omaette.
00:50:19 Stj - aga võõrastele pilkudele ei jää seda ilu enam näha.. L.Põtter - aiakujundaja võib oma aia kujundada nii, et midagi saaks endale ja midagi teistele.. LP avatud eesaedadest.. LP - jagame oma rõõmusid!
00:51:09 Stj lõpetab int, saate, lõputiitrid, ETV ident
Faili nimi: 2012-002695-0114_0003_D10_KAHEKONE.MXF
Indeks: 2012-002695-0114
Kestus: 00:51:44
Registreerimise kuupäev: 19.04.2012
Registreerimise aeg*: 2012-04-19 14:30:10
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse